Uus meedia

Wikid on tänapäeval suutnud vallutada ära entsüklopeediate, kui ka muude füüsiliste teabeteoste turu noorema põlvkonna seas. Näiteks on Wikipedia juba on üüratu infopagas, mida on võimalik väga lihtsalt kasutada, kui on vaja mõnda fakti kiiresti kontrollida või mingit muud teavet kiiresti kätte saada ning entsüklopeediat või professorit pole käekõrval.
Muidugi pole Wikipedia ainuke wiki, vaid terve internet on täis spetsiifilistele valdkondade/teemade kohta käivaid Wikisi ning neid on alates arvutimängu, raamatu või isegi koomiksi fiktsiooni omadest kuni naljaka Uncylopedia-ni, mis on täis valefakte, kuid see-eest on kõik artiklid huumorikkad artikleid.
Mõju on Wikid suuresti avaldanud füüsilistele teadmeteostele, ei enam paljud noored raamatukogust läbi ei käi, vaid esimese asjana otsitakse vastust googlest ja seejärel Wikipediast ning alles siis kui need kaks eelnevat lehekülge sobivat vastust ei anna võidakse pöörduda teadmeteoste poole. Niisiis on Wikidest kõige lihtsam vajatud info kätte saada ning kuna inimesed on üldiselt ikkagi laisad olendid ja otsivad kõige lihtsamat teekonda ja Wikisi on lihtne kasutada, siis selle tulemusena on need väga populaarseks infoallikaks kujunenud.
Selline hiigaslik Wikidest infotarbimine on muidugi toonud ka negatiivseid pooli, paljud noorte teadustööd on suuremas osas Wikipedia artiklitest võetud, mis küll on hea infoallikas kiire infojanu korral, kuid kasutajate poolt hallatavana pole just kõige usaldusväärsem allikas millele põhineda ning st. oleks nt referaadi kirjutamisel parem ikkagi pöörduda vanade heade raamatute poole ning raamatuid vaadates ei saa tänapäeva nooruk nii lihtsalt oma copypaste funktsiooni ka kasutada, mis küll teda kurvastab, ent ehk jääb tal rohkem sellest teabest mällu püsima, kui ta ei saa seda kopeerida. Alati võib ka füüsilistes teadmeteostes vigu esineda, kuid siiamaani leidub neid seal tunduvalt vähem ning üldiselt on sellised teadmeteosed kirjutatud oma valdkonna professioniaalide poolt. On olnud ja siiamaani on selliseid wikisi, kus peab artikli loomiseks või muutmiseks olema eelnev teatud haridustase, kuid NuPedia näite pealt näeb, et sellised Wikid pole just väga elurikkad.

Innovaatilised tooted, mis põrusid

Siin on siis minu valikud omal ajal uudsetest toodetest, mis küll olid tehnoloogilises mõttes üsnagi innovaatilised, kuid ei saavutanud edu teatud puuduste, kõrge hinna või firmade poolt tehtud halbade otsuste tõttu.

• Apple Bandai Pippin - multimeedia konsool Apple poolt, mille eesmärk oli olla odav arvuti, mis  oli suunatud põhiliselt mänguritele, kuid suutis ka funktsioneerida võrgu arvutina. Mingil määral võib öelda et see oli Xbox ja Apple Tv ühes. Toote läbimüük oli aga kahjuks väga väike tänu Bandai Pippini tegelikule kõrgele hinnale, sest 1996. aasta tehnoloogia ei olnud ka selliseks asjaks veel valmis.
  
•  Apple Newton PDA -  väike digitaalne assistent, mis oli üks esimestest omataolistest ning võiks lugeda enamuste nende esiisaks. Läbi kukkus ta aga oma kõrge hinna,  mitte väga ihaldava  välimuse ja ebatäpse käekirja tuvastamise süsteemi tõttu ning lisaks Palm Piloti tuleku tõttu, mis oli odavam ja ka kõikides aspektides parem kui Apple PDA.
  
• Intellvision -  Mängukonsool Matteli poolt, mis oli küll graafilise ja helilise külje pealt parem kui enda peamine konkurent (Atari 2600), kuid  Intellvisioni edu rikkus halb turundus ja tema mitte just väga ergonoomiline 16 suunaline juhtpult. Lisaks oli Intellvision esimene 16-bitine mängukonsool ning esimene kellel oli võiamlik tõmmata mänge alla kaabli kaudu. 
  

Hinnang

Kursuse hinnang:

Kursus oli minu jaoks üsnagi huvitav, kuid alati on olemas nõrgad kohad ja nendeks olid mõndade teemade liiga pealiskaudne esitamine kui ka mõne teema liiga detailirikkaks tegemine võrreldes teistega. Kõik muidugi oleneb inimestest ning lühendades üht ja pikendades teist oleks keegi ikka pahameeles. Teemad võiksid siis seda ära hoida nii et laskuvad teemasse samasügavale ja ei proovi sinna sukelduda ega ära uppuda. Võrdselt natuke peaks sealt kõike õppima.

Mitme õppejõu süsteem oli väga meeldiv ja oli värskendav pm iga loeng uut inimest. Vahelduvus oligi minu lemmik osa loengutest nii õppejõu kui ka teemade. Teemade valik aga oli meeldiv ja kõik nad sobisid antud loenguga väga.

Hariv ja tore oli!

• E-portfoolio minu elukestva arengu toetajana

E-portfoolio oleks tänapäeva maailmas umbes nagu lühike autobiograafia enda saavutuste ja tegude kohta ning otse loomulikult oskuste. See aitab koguda meil infotoimikut enda kohta, mis koondab kõik ühte kohta ja on lihtsasti kättesaadav.

Luues endale portfoolio loome enda kohta  "andmebaasi",  mille kaudu on kergesti kättesaadav kõik minu kohta käiv vajalik info nii mulle endale kui ka näiteks potentsiaalsele tööandjale.
Info, mida sealt leiame on kindlasti detailirikkam ja kasulikum tööandjale  CV-es olevast infost ning selle tõttu on ka töööandjal või potentsiaalsel kliendlil lihtsam otsustada, kas tellida mu teenuseid või palkavad mind tööle. Ehk porftfoolio teeb lihtsamaks "õige valiku" leidmise. Lisaks kui on E-portfoolio siis see on lihtsasti kättesaadav ja leitav mis on väga tähtis tööotsimise koha pealt.

Muidugi  oleneb kõik ka sinu E-porfooliost: millise mulje jätab ta enda vaatajale?
See kõik oleneb palju sa oled enda kohta kui ka enda tegevuste kohta kirjutanud sinna, kasulik oleks ka minuarust lisaks seal pidada blogi, mis näitaks ka ette sinu loomuse kohta rohkem ja infohulk oleks veelgi suurem mida näeks sealt. Lisaks loeb ka veel sinu E-porftioolio välimus- kes tahaks silmadele valu,  veebiliidese mugavust - no ma tõesti ei tahaks tunde manööverdada seal, ja ka selle aadress ehk veebidomeen peab olema ilus ja mitte mingi pudi-padi või www.lambanina.ee näiteks..
Võiks öelda, et esmamulje on tähtsaim!
See peab olema vaatajale hea või vähemalt talutav, sest see otsustab tema edasise uuringu saatuse.
Nähes seal lohakalt täidetud esilehte saab ta šoki ja põgeneb netiavarustesse  hoopis Delfit lugema vajades rahustada oma närve.

Lisaks aitab E-porftoolio nagu iga portfoolio teada saada sinu kohta lähemalt, näha sinu tööalaseid kogemusi lähemalt ja kasvõi näiteks lugeda nende kohta, et kuidas sinu enda arvates need saavutused korda läksid, kuid tähtis osa E-portfoolio juures on veel minu jaoks peale selle, et ma ei kaotaks teda voodialla see, et seal on väga lihtne jälgida enda arengukäiku. Ma näen oma vanu tegevusi ja saan ka muidugi lisada midagi, kui mälusopist midagi uut meelde tuleb ning enda arengu nägemine on minu arvates väga tähtis, see annab juurde tööinnukust ja kes ei tahaks kiitust?

Kokkuvõtteks võiks öelda, et omades E-portfooliot aitaks see mu halba mälu värskendada kuid ka samal ajal luues teistele ettekujutuse minu kohta ehk nad saavad juba internetis mind lähemalt tundma õppida ning palgata ( või vähemalt võiksid) ning lisaks on see suurepärane viis oma evolutsiooni üleskirjutada. Kuidas kahepaiksest sai inimene ja mida ta tegi selle saavutamiseks. Portfoolio on kogu selle eelneva materjali tulemusena minu nägevus oma elutöö andmebaasist, mida on lihtne täiendada ja mille üle on hüva ülevaade.

If an artist can manage his career, well, that is half the battle to becoming successful.

             Martin Dansky    

.

   

Tark mees taskus

• Tark mees taskus

Telefon on üks maailma tähtsamatest leiutistest, temast on saanud enimkasutatav sidevahend. Telefoni kui mobiiltelefoni arengukäik on olnud väga kiire. Mobiiltelefonid on muutunud aina kiiremaks, funktsioonirikkamaks ning ka mugavamaks,
neist on saanud "Jack of all trades" Lauatelefonid on küll põhimõtteliselt jäänud samaks, kuid mobiiltelefonid on läbinud leiutamisest tänapäevani suure arengutee ning see kiire areng on jätkuv.
Võrreldes vanema põlvkonna mobiile ja nüüdisaja omasi näeb kohe suuri muutusi selle võimalustes ehk funktsiooniarvudes ja rääkimata mobiili suurusest ja kasutamismugavusest. Muidugi on ka muutunud telefonide sisu: nende protsessorid on muutnud aina võimsamaks, nende mälud on läinud suuremaks ja kõike veel. Sellega seoses suudavad nad teha komplekseid arvutusi juba üsnagi palju kiiremini kui minu vana arvuti (mis on üsnagi nukker võrreldes nende suuruseid) On  ju näha, et mobiil muutub aina targemaks ning võtab üle aina teisi tehnoloogiaid peale helistamise ning kõik see muidugi jääb mobiilsesse väiksesse kesta.
Aga miks nii? Algusees olid telefonid mõeldud ikkagi  kommunikatsioonivahendiks ning neil puudus isegi mobiilsus, mis varsti küll lisandus ning loodud mobiiltelefonidele hakkas aina  funktsioone juurde tulema alates kasulikest funktsioonidest nagu telefoniraamat, GPRS ja  lõpetades igasuguste pisividinatega nagu telefonimängude ja ilmateatega (mängudest peab siin ära mainima kindlasti kurikuulsa ussimängu!). 
Praegusel ajahetkel leidub telefonides sadu lisafunktsioone ning olenevalt sinu operatsioonisüsteemist ja rakenduste arvust on su telefonil erinevad kasutamisvõimalused. Olemas on ka erinevate tootjate  rakenduste andmebaas,  mille kaudu saad enda telefonile lisarakendusi laadida alla.
Rakendusi, oh neid rakendusi on internet kui ka andmebaasid täis, neid saab osta kuid ega ka tasuta tarkvara hulk pole palju väiksem tasulisest neis. Rakendusi on olemas nii bussiaegade, ilma kohta kui ka tekstitöötluse ja ka meelelahutuseks olevaid.
Praguse aja mobiiltelefonid on pm nagu Jack of all Trades - ehk nad oskavad teha kõike, kuid nad pole millestki just parimad. Muidugi ühe erandiga, nad suudavad helistada ehk nad on siis parimad hääle ülekandmisel ühest telefonist teise. See funktsioon on nende eripära ja selles võiks neid nimetada parimaks.
Tähtsaks võimaluseks mis su telefonil peab olema on nüüd pildistamine ja ka muidugi video lindistamine. Mobiile kasutatakse väga palju praegu kiirelt fotode tegemiseks kas mälestuseks või on ka näiteks olemas rakendused objektide tuvastamiseks kaamera kaudu olgugi nad taimed või autod. Selle võimaluse jaoks on peaaegu igal uuel mobiilil sees väike integreeritud kaamera.
Kokkuvõtteks võib öelda et Mobiilist on saanud meie suur tugisammas,  paljud erinevad seadmed on integreeritud tema sisse ning enam pole vaja nt GPRS seadmeid, fotoaparaate ega videokaameraid nt kaasas kanda ja kõik see mahub sinu taskusse mis teeb selle veel paremaks.

Autoriõigused

Avaldasin foto Flickr-is Attribution-ShareAlike Creative Commons litsentsi all.

ja ka pilt ise + link

Lisaks : Wikipedia link

Digitaalfotograafia

Kodune ülesanne.

Teha 3 pilti ja lisada need oma ajaveebi. Igale pildile lisada arutlus, mis on autori arvates pildil hästi, või miks pilt ei õnnestunud ja mida üritaks teha teinekord teisiti. Lisada ka informatsioon, millist varustust on pildistamisel kasutatud. Kui pilte on arvutis töödeldud, panna kirja millise programmiga ja mida tehti.

1) Pilt liikumatust objektist õues või ruumis.
2) Pilt liikuvast objektist ruumis. Näiteks liikuv koduloom, liikuv-hüppav laps.
3) Pilt kiiresti liikuvast objektist õues.

Pilt liikumatust objektist õues

Tehtud Fujifilm FinePix HS25EXR -iga. Ise pean seda fotot vägagi õnnestunuks. Valgus ja nurk on minule täpselt sobivad, kuid teistele inimestele võib küll arusaamatuks jääda, mida saavutada püüdsin.

Pilt liikuvast objektist ruumis

Tehtud Canon PowerShot S3 IS - iga sisehallis, kus valgus polnud kõige parem ning tehtud AUTO režiimis. Ise hindan pilti ebaõnnestunuks, kuid ka selliseid tuleb üle elada. Mälestus jääb ikkagi paremini meelde üritusest tänu pildile :)

Pilt kiiresti liikuvast objektist õues

Tehtud jälle Fujifilm FinePix HS25EXR -iga. Foto ise on ebaõnnestunud ja oli ka selle jaoks vale fotoka režiim peal. Kuid iseenesest  jooksmise poos jäi kutsukesel huvitav.